Ájtte-museo lii sämikulttuur váldumuseo Ruotâst já tuodârkuávlui luándu já kulttuur eromâšmuseo. Tot lii Juhâmohhest eidu näpikiärdu taaavaabeln já lekkui aalmugân kesimáánust 1989. Ájtte lii juulevsämikielâ sääni já uáivild ääiti. Ääitist siäilutteh árvutävirijd, adai Ájtte-museo lii saje, kost siäilutteh sämmilij máávsulâš tävirijd, vâi toiguin pyehtih ávhástâllâđ sämikulttuurân lohtâseijee tutkâmušâst, ovdedempargoost já škovliittâsâst. Museo tárguttâs puátá asâttâsâst: museo pargon lii huolâttiđ merhâšittee, sämikulttuurân lohtâseijee museotooimâst Ruotâst, toimâđ Ruotâ tuodârkuávlui eromâšmuseon sehe palvâliđ tuodârkuávlui mađhâšem tieđettemkuávdážin.

Museo muštâl dokumentistmáin, tutkâmuššáin, čáitálduvâiguin já almostitmijguin sämikulttuurist já sämmilij kulttuuruáinusijn, korrâ šoŋŋâduvâst- já pirrâsist elimist já cevzimist sehe ekologisâš já ubâlâš keččâmkuávlust, luándust já kulttuurist. Museo čáitálduvah kiedâvušeh sämituojijd já -mááccuhijd, sämmilij osko já mytologia, puásuituállei eellim já luándutuálu historjást tááláá ááigán; toi lasseen čáitálduvah kieđâvušeh maailm ärbičuosâttuv, Laponia.

Museorakânâsâi ulguubeln, museošiljoost, oovdânpyehtih sämmilâš rakânâsâid. Museon kulá meiddei šaddotieđâlâš tuodârmuorâstâh, mii lii áávus ubâ šoddâmpaje. Muorâstuvâst puáhtá uápásmuđ jieškote-uvlágán luándutijppáid, main kuávlu šadoh šaddeh.

Museo dokumentist já norá sämmilij elimist muštâleijee, kulttuur já luándun lohtâseijee tävirijd ja arkkâdâhmateriaal sehe kuuvijd. Museo čuágálduvâin láá suulân 10 000 kultturhistorjálâš tävirid, 100 000 čuovâkovveed já 50 000 luándun lohtâseijee tävirid.

Ulmuuh, kiäh uásálisteh haahân:

Elisabeth Pirak-Kuoljok, museohovdâ
Sunna Kuoljok, proojeektpargee
Ann-Catrin Blind, proojeektpargee

Sunna Kuoljok
sunna.kuoljok(a)ajtte.com

Ájtte