Mujto, subbtsasa lä ikktisatjbarrgo Sámi musea Siida, Saemien Sijte, årrjelsáme musea ja kultuvvraguovdátj, Ájtte, Várre ja Sámemusea, Lapplánda universitiehta ja Luleju teknijkalatj universitiehta. Prosjäkkta mákseduvvu Interreg Nuarrta-prográmmast ja rijkalatj bednikvaddejijst Lapin Liitto (Såbmá), Trøndelaga fyllkakommuvda, Vuona kultuvvrarárre, Sámedigge (Vuodna) ja Regiuvdna Norrbotten (Sverrji).

Mija prosjäkkta gallgá åvdedit ja adnet årrå sårtåv metodijkast, sáme vuosádisgielav, digitála teknijka adnema tjara. Dát metodijjka gallgá viehkedit sáme museajt sija vuosádasajn vuosedit årrå diededimevsämij birra dálátj sáme perspektijvast. Dat gallgá aj årrot árrvolis bähkke sáme museaj vuogen ikktidit sáme diehtosystiemav. Ikktidit diedojt mija sebrudagajn ja museajn viehkeda mijav åvdedit mija jienav älbmugin. Årrå teknijkka viehkeda mijav diededit ságajt sáme sebrudahkaj ja ietjá gussijda. Dát lä nanos sämijda danen gu ällä nåvt iedna saje gunnik sáme musea gunne mija sáme ietja máhttep vuosedit kultuvrav ietjame bágoj ja lierrat ja diededit ietjame ietjgåvåv skenimijn ahte ”dulutj buolva vessum mija sinne”.

 

Vuorro dán barrgovuohkáj lä vuohke gukkte sáme kultuvvra ietjájduvvu ájge ja saje tjara ja gukkte dat máhttá tjaraduvvu vuosádasajn. Gukkte sáme ietjade vujdni ja dubbdi lä ájge bajjel åvvdånam ja dat verrti vujdnut sáme vuosádasajn. Åvvdål lä sáme älbmuk älu vuoseduvvum bär bajjelviessojin Arktisin, men mija läp ham aktijvaladtja gu dahkap ietjame vuorbev sáme kultuvvraiednamin. Dat spejjilduvvu guäkkte sáme ájádusaj ja vuojnoj: berrgim ja guldudallam åjjveussjolmasajn kultuvvra agev jåhtá ja iemelágátj diedo birra mij máhttá årråsin dagaduvvut. Dan sinne lä vuorrolatj árrvo: Almatja verrtiji giehtadallat natuvrav ja sebrudagav nanos vuoge mehti ávvken båhtej buolvajda.

Sáme älbmuk vessu nällje särra nasjuvdnastáhtajn ja histårjålatj ja politijkalatj virrtuma ja gållgåma lä ájge tjara bájdnám mija viessomijt. Mijjij ie gävdnu akktak ráje, ja lä natuvralatj sáme musea birrgi aktan. Mija galggap prosjiekta tjara máhttet vaddet buoremus åtsådallamijt fiert museast ja maŋŋel åvdedit årrå sáme museagielav. Sámi museum Siida ja Saemien Sijte lä bidtjimin årrå vuosádasajt ja Ájtte gallgá biejjat årrå behkijt ietjas vuosádasajda. Dálátj vuosádasa lä våvvdåm ájgen danen gu teknijjka ij bája virrtomijt ja årråsijt. Jus máhttep dálátj subbtsasijt fállat dä lä dárrbo årrå museagielast mij lä massjkel ja állke årråsin dahkat, vaj vuosádasa sjiddi viessoj åvvdåmierka sáme identitiehtast fiert ájgen.

Mujto, subbtsasa-prosjäkkta gallgá åvdedit ja adnet årrå sårtåv metodijkast, sáme vuosádisgielav, digitála teknijka adnema tjara. Dat buakktá suohtas vujdnusijt, viehkeda gussijt lierrat ja skenit diededimev museajn. Sáme identitiehta ij lä våvvdåm, ájnát ájge mehti ietjájduvvu, bájneduvvum sebrudahkalatj, kultuvralatj ja ietjá faktuvrajst. Danen berruji sáme museavuosádasa – vajgu lä stuovvása vaj ällä – rahtjat årrot viessoja, dálátja, állke årråsin dahkat ja ietjájdahttet. Prosjäkkta tjuhkki sáme museajt nuarrta ja årrjel Sámeiednamist. Dat vil ninniduvvu dan tjara gu universitiehta Suomast ja Sverjist ja ietjá nanos lágediejje siehkani vaj dihki náganav särralágátj. Sáme kultuvvra, mija mujtuo ja mija subbtsasa, dullkuduvvum sáme gåvvåtjehpijst kånstå ja musijka tjara, dihki gájjkásatj skenimav bágodak.

Sámi musea Siida lä prosjäkktaikktidäjje ja vássteda stivvrima ja ikktidime åvdåst prosjiekta Mujto, subbtsasa åvdåst. Prosjäkktastivvrima struktuvran lä prosjäkktaläjjdistäjje Eeva-Kristiina Harlin ja stivvrajuogos. Stivvrajuogossebruladtja lä Sari Valkonen, Sámi musea Siida (åvvdåalmatj); Eeva-Kristiina Harlin, prosjäkktaläjjdistäjje, Siida (tjállej); Pirita Näkkäläjärvi (Maria Sofia Aikio), Sámedigge; Pirjo Seurujärvi, Metsähallitus; Jonna Häkkilä, (Tuija Hautala-Hirvioja) Lapplánda universitiehta; Christer Åhlund Luleju teknijkalatj universitiehta; Elisabeth Pirak Kuoljok, Ájtte; Birgitta Fossum, Saemien Sijte.