Mujto, subttsasa-prosjäktaj, mij la aktisasjbarggo, gulluji Sámi museum Siida, Saemien Sijte, oarjjelsáme dávvervuorkká ja kultuvrraguovdásj, Ájtte, Duottar- ja Sáme dávvervuorkká, Lapplanda universitäjtta ja Luleå tekniska universitäjtta. Prosjäkta biednigahteduvvá Interreg Nord-prográmmas ja rijkasasj biednigahttijs Lapin Liitto (Suobma), Trøndelag fylkeskommune, Norsk kulturråd, Samediggi (Vuodna) ja Region Norrbotten (Svierik).

Mijá prosjevta ájggomus la åvddånahttet ja adnet ådå metodijkkavuogev, sámij vuosádusgielav. Dat metodijkka sjaddá árvulasj oassen sáme dávvervuorkáj vuohkáj ávkkit sáme máhttovuogádagáv, dan diehti gå dat viehket dávvervuorkájt ietjasa vuosádusájn vuosedit ådåstahtedum diededimijt sámij birra udnásj sáme vuojnos. Aktidahttet diedojt mijá sebrudagájn ja dávvervuorkájn viehket mijáv iehtjama gielav álmmugin gávnnat. Ådå teknijkka mijáv viehket dav diededit sámij sebrudagájda ja ietjá guossijda. Sámeálmmuk viessu nieljen sierra nasjåvnnåstáhtan, ja histåvrrålasj ja politijkalasj rievddama ja rávve li ájge milta mijá viessomijt bájnnám. Miján älla ráje, ja de luondulasj la aktan ietjá dávvervuorkáj barggat.

 

Vuodon sáme vuosádusgiellaj, la dat vuohke mav sáme kultuvrra målsudallá ájge ja saje tjadá ja gåk dav luluj máhttet duohtan vuosádusájn dahkat. Gåk sáme vuojnni ja ietjasa dåbddi la ájge milta åvddånam ja dat viertti vuojnnut dajna mav sáme dávvervuorká vuosedi. Åvdebut li sámeálmmugav vuojnnám degu luluj Arktisij viesson báhtsám vájku ienni lip iehtjam viessoma åvddåj rahtjam sáme kultuvrrabájken. Dat spiedjilduvvá guovte sáme dádjadusán ja árvustallamin: bierggim ja guládallam oajvveájádusájn kultuvrra mij åvddån, ja árbbedábálasj máhttudahka mij máhttá ådåstuhteduvvat. Danna l vuododiddje árvvo: ulmutja hähttuji nanos vuogijn giehtadallat luondov ja sebrudagáv aj boahtte buolvaj ávkkima diehti.

Sámi museum Siida ja Saemien Sijte libá ådugijt dahkamin ja ådåstuhttemin vuosádusájt ja Ájtte gähttjal duoddit vuosádusájt ådå buktagij. Ieme vuosádusá nåvtik bissu dajna gå teknijkka ij rievddadimijt jalik ådåstuhttemijt miededa; danen da e nanni udnásj sáme identitejtav ja e ga diededa duohta ja rievtes diededimijt dávvervuorká guossijda. Jus máhttet fállat ájggeguovddelis giehtov dárbaj ådå dávvervuorkkágielav mij sjaddá målsudahkes ja álkke ådåstuhttet vaj vuosádusá li viesso buojkulvisá sáme identitejtas gengak ájgen. Dat la mierrediddje sámijda dajna gå sáme dávvervuorkká l akta gallet almulasj sajes gånnå mij sáme ietja máhttep kultuvrav tsuojggot iehtjama bágoj ja oahppat ja diededit iehtjama iesjgåvåv dádjadusájn ”åvdep buolva mijá sinna viessu”.

Mujto, subttsasa-prosjevta ájggomus la åvddånahttet ja adnet ådå metodijkkavuogev, sámij vuosádusgielav. Dat sjaddá viehkken miellogos subttsasijt bajedittjat ja guossijt viehkedit dávvervuorkáj diededimijt oahppat ja dádjadit. Sáme identitäjtta ij la avtalágásj ájnat ájge milta rievddá gå bájnnas sebrudagá, kultuvra ja ietjá vidjurijs. Danen lulun sáme dávvervuorkáj vuosádusá – juska li ålles jalik åni ájggáj – rahtjat viesson ja ájggeguovddelissan årrot ja álkke ådåstuhttet ja rievddadit. Prosjäkta tjoahkki sáme dávvervuorkájt nuortta ja oarjjel Sámeednamis, ja álgos fállá vuodov juohket buoremus dåbdojt dávvervuorkájs ja dan maŋŋela åvdedit ådå sáme dávvervuorkkágielav. Dat ájádallam nannu ájn vilá gå sähkáj válldá universitejtajt Suomas ja Svierigis ja ietjá ájnas berustiddjijt, juojddá sierralágátjijt dagátjit. Sáme kultuvrra, mijá mujto ja mijá subttsasa, majt sáme dájddára dålkku dájddaga ja musijka baktu, dahki almulasj bágodis dádjadusáv.

Sámi museum Siida l prosjäktaaktididje ja vásstet prosjevta Mujto, subttsasa lájddima ja aktidime åvdås. Prosjäktalájddima hábmáj gullu prosjäktalájddár Eeva-Kristiina Harlin ja stivrrimjuogos. Stivrrimjuohkusa sebrulattja li Sari Valkonen, Sámi museum Siida (åvddåulmusj); Eeva-Kristiina Harlin, prosjäktalájddár Siida (tjálle); Pirita Näkkäläjärvi (Maria Sofia Aikio), Sámedigge; Pirjo Seurujärvi, Metsähallitus; Jonna Häkkilä, (Tuija Hautala-Hirvioja) Lapplands universitet; Christer Åhlund Luleå tekniska universitet; Elisabeth Pirak Kuoljok, Ájtte; Birgitta Fossum, Saemien Sijte.