Saemien Sijte lea máttasápmelaš musea ja kulturguovddáš, mii lea Norgga Snåeases/Snåsas gasku máttasápmelaččaid váimmusguovllu. Máttasápmelaččaid ássanguovlu ollá davvelis leahkki Raanes/Ranas máddelabbui Engerdalii.
Saemien Sijte lea Norgga našunála ovddasvástádusmusea máttasápmelaččaid kultuvrra dokumenterema, seailluheami, dutkama ja gaskkusteami surggiin. Musea čoavddabargun lea vurket kulturárbbi, árbedieđu ja historjjá, man dat leage bargan olles dan áigge go dat lea leamaš nappo jagi 1964 rájes. Saemien Sijte vuodju barggustis eanáš ovddos guvlui čujuheaddji kulturgažaldagaide ja doaibmanhámiide, mat nannejit máttasápmelaš identitehta, giela ja oktiigullevašvuođa. Saemien Sijte dehálamos doaibmanhámiide gullá čoakkáldatbargu: musea váldá vuostá diŋggaid, čuovgagovaid, ealligovaid, jietnabáttiid, arkiivamateriála ja dáidaga sihke váldá boares viesuid áimmahuššan láhkai. Guossit besset oahpásnuvvat diŋggaiguin go ođđa museaviessu geargá.
Saemien Sijte hukseha ođđa lahttun, mii válbmana jagi 2021 ja rahpasa gussiide jagi 2022 ođđa váldočájáhusainis. Dán botta museas leat sullii 500 sámediŋgga, ja dáid lassin Saemien Sijte váldá vuostá ođđa viesu geargama maŋŋá sullii 160 diŋgga Norsk Folkemuseumas ja Oslo Kulturhistorjjálaš museas Bååstede-repatriašuvdnafidnu oassin. Saemien Sijte -museas lea buohkaide rabas musea, mii fállá oahpistuvvon galledemiid skuvllaide, fitnodagaide ja mátkkošteaddjiide.
Lassin musea fállá jahkásaččat máŋggalágan kultuvrii ja museasuorgái laktáseaddji dáhpáhusaid. Juohke nuppi jagi musea fállá máttasápmelaš čakčafestivála Tjaktjen Tjåanghkoe ovttas máŋggain Snåsas doaibmi institušuvnnaiguin.
Fidnui oassálasti olbmot:
Birgitta Fossum, museajođiheaddji
Elen Kristina Utsi, prošeaktabargi
Elen Kristina Utsi
elen.kristina.utsi(a)saemiensijte.no
