Muittut, muitalusat lij õhttsažtuâjjhaʹŋǩǩõs, koozz vuässâʹtte Sääʹm-muʹzei Siida, Saujjsääʹmm muʹzei da kulttuurkõõskõs Saemien Sijte, Ruõcc Tuõddâr- da sääʹm-muʹzei Ájtte, Lappi pââimõs-škooul da Juuʹlev teknlaž pââimõs-škooul. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteeʹjen liâ Interreg Pohjoinen (Tâʹvv)-programm, da meersa teäggteeʹjen liâ Lappi Lett (Lääʹddjânnam), Trøndelag lääʹnn, Norsk kulturråd da Sääʹmteʹǧǧ (Taarrjânnam) di Region Norrbotten (Ruõccjânnam).
Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij viikkâd ooudâs ođđnallšem mõõntõõllmõš leʹbe sääʹmm čuäjtõsǩiõll muʹzeeʹji âânnmõʹšše. Ođđ čuäjtõsǩiõlâst šâdd ärvvsaž mõõntõõllmõš, koin vueiʹtet viikkâd ooudâs Tâʹvvjânnmallaž sääʹm-muʹzeeʹji alggmeersâttmõõžž, vieʹǩǩat ât tõt täid muʹzeeʹjid čuäʹjted čuäjtõõzzin ääiʹjtääsʼssa teâđ saaʹmin ânnʼjõžsaaʹmi ǩiõččâmvueʹjjest. Õhttsažkåʹddam da muʹzeeʹji tiettummši õhttummuš vieʹǩǩat miʹjjid vuäǯǯad jiiʹjjen jiõn kollʼješkueʹtted õhttân meeran, da ođđ teknikk vieʹǩǩat miʹjjid veäʹltted saaǥǥeem sääʹmõhttsažkooʹddid da jeeʹres kueʹssjeeʹjid. Mij sääʹm jälstep neellj meersažvaldia vuuʹdest, da historiallaž da poliittla muttâz da abbâz liâ vaaiktam mij jeällma määŋg vuâra ääiʹj sättmest. Mij juurdčem-nääʹlest raaj jeäʹla, da sääʹm-muʹzeeʹji õhttsažtuâjj lij miʹjjid luânddsa.
Mij mõõntõõllmõõžž leʹbe sääʹmm čuäjtõsǩiõll vuâđđââvv vuâđai mieʹldd tõõzz, što sääʹmkulttuur mõttai ääiʹj mieʹtt da pääiʹǩest soorčeeʹl; vaʹǯǯtõssân haʹŋǩǩõõzzâst lij ât, mäʹhtt sueiʹmkrâʹstted tän čuäjtõõzzin. Saaʹmi kartt jijstes da seämmanâllšmâʹttemtäävtõõzz liâ mõttjam čõõđ aaiʹji, koon âlgg seeičâʹstted sääʹm-muʹzeeʹji čuäjtõõzzin čuäʹjtemvuâlaž teâđast. Ääiʹjab saaʹmin mainsteen čiŋlmõʹvveš tåʹlǩ sij piʹrǧǧummša aarktlaž vuuʹdest, ǥu eʹpet ânnʼjõžääiʹj siʹjjid vueiʹnet aktiivliʹžžen tåimmjen, kook vaaikte jiijjâs jeällma pieʹǩǩen sääʹmkulttuur. Tät seeičâstt kuõʹhtte sääʹm fiʹttjõʹsse da ärvva: fiʹttjõʹsse birgen, bierrgim, bearkadidh, piergim, biergiđ da piʹrǧǧummuš (piʹrǧǧummuš, spraavdõõttmõš, odd jeällʼjed vaiggâdvuõđin leʹbe ǩiõttʼtõõllâd tõid) da fiʹttjõʹsse gulahallan, guládallam, govlesadtedh, leđe vuáruvaikuttâsâst/addiittâllâđ da kulstõõllâd (kõskknaž fiʹttjõs, vuârrvaikktõs, õhttsažtuâjj, õʹhttekollʼjemvuõtt). Kuhttuin lij väʹlddjuʹrddmõššân kulttuur juätkkjemvuõđ da äʹrbbvuõtt-teâđ odd ođđsmõõvvâd. Juätkkjemvuõtt lij vuâđđärvv: oummuin âlgg ciʹsttjed luâđ da õhttsažkååʹdd ǩeâllʼjeei naaʹlin, nuʹt što tõk äuʹǩǩee še puõʹtti puõlvvõõǥǥid.
Sääʹm-muʹzei Siida da Saemien Sijte raajte samai ååʹn ođđ sõõʹjid da oođee čuäjtõõzzeez, ǥu eʹpet Ájtte ååcc čuäjtõõzzeez ođđ elemeeʹntid. Ânnʼjõžčuäjtõõzz liâ koon-ne meäʹrin cõgstõõttâm ääiʹjest, ǥu vuäʹmm tekniikk ij seän muʹtted da peeiʹvted tõid; nuʹt-ba tõk jiâ nâânad tän peeiʹv sääʹmidentiteeʹtt jiâ-ka uuʹd ääʹššmeâldla teâđ muʹzeijooʹđjid. Muʹzeeʹji täävtõssân lij taʹrjjeed ääiʹjmeâldlaž maainâs kuõʹssid, de nääiʹt tõk taarbše ođđ čuäjtõsǩiõl, kååʹtt seill njueʹbǯǯlen, muttstõõlinallšmen da hieʹlǩeld peeiʹvtummšen, nuʹt što čuäjtõõzzin vuäǯǯat jieʹli ouddmiârk jiijjâs-i ääiʹjpoodd säʹmmlažvuõđâst. Tät lij jieʹllemtääʹrǩes miʹjjid saaʹmid, liâ veʹt sääʹm-muʹzeeʹj tõk hääʹrves õõlmâs foorum, koin vueiʹttep čiõlǥted kulttuur jiõččân määinaivuiʹm da taʹrǩstõõllâd da veäʹltted jiõččkaart dokumentâsttmõõžž veäkka njoonašjurddjen ”Mõõnnâm puõlvvõõǥǥ jeäʹlle meeʹst”.
Muittut, muitalusat -haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij puʹhtted miõllǩieʹssi ǩiõččlâsttmõõžžid da vieʹǩǩted jooʹđjid väʹldded muʹzeeʹji taʹrjjeem teâđ pueʹrben. Säʹmmlažvuõtt ij leäkku staattlaž, pâi tõt mõttai ääiʹj mieʹtt õhttsažkååddlai, kulttuursai da jeeʹres tuejjeeʹji vaaiktõõzzâst. Seämma maʹlle õõlǥči sääʹm-muʹzeeʹji čuäjtõõzzi – nuʹt põõšši ǥu vaajtõõvi – jieʹlled da leeʹd da hieʹlǩeld peeiʹvtemnallšeeʹm da muttstõõlinallšeeʹm. Haʹŋǩǩõs põhtt õʹhtte Sápmin leʹbe Sääʹmjânnam tâʹvv- da saujjbeäʹli sääʹm-muʹzeeʹjid da taʹrjjad vuâđ vuõššân-i pueʹrmõõzzi muʹzeivueʹjji juâkkmõʹšše da nuʹbben ođđ sääʹm čuäjtõsǩiõl ooudâsviikkmõʹšše õõutveäkka. Näkam vueiʹvvsmiõttâmtuâj vaaiktõõzz veâhssad õõudâs tõt, što haʹŋǩǩõʹsse vuässâʹtte kueʹhtt pââimõs-škooul Lääʹddjânnmest da Ruõccjânnmest di jeeʹres miârkteei tååimai, kook ǩiččlâʹtte õõutveäkka raajjâd mâiʹd-ne oʹdinaknallšeeʹm. Sääʹmkulttuur da mij mooštaid da mainnsid tuʹlǩǩee haʹŋǩǩõõzzâst čeäppõõzz da musiik kuånstin sääʹmartiist da –čeäppneeʹǩǩ täävtõssân õõlmâsmaailmlaž, sääʹnteʹmes õõutmiõllsažvuõtt.
Sääʹm-muʹzei Siida tåimm haʹŋǩǩõõzz koordinõsttjen da vaʹsttad tõn vaaldšmest. Lââʹssen haʹŋǩǩõõzz valdšma vuässâʹtte projeʹkttšurr Eeva-Kristiina Harlin di ohjjeemjoukk. Ohjjeemjoouk vuäzzla liâ Sääʹm-muʹzei Siida jååʹđteei Sari Valkonen (saaǥǥjååʹđteei), Sääʹm-muʹzei Siida projeʹkttšurr Eeva-Kristiina Harlin (piisar), Pirita Näkkäläjärvi (vääʹrrvuäzzlaž Maria Sofia Aikio) sääʹmteeʹǧǧest, Pirjo Seurujärvi Meäʹcchalltõõzzâst, Jonna Häkkilä (vääʹrrvuäzzlaž Tuija Hautala-Hirvioja) Lappi pââimõs-škooulâst, Christer Åhlund Juuʹlev teknlaž pââimõs-škooulâst, Elisabeth Pirak Kuoljok Ájttest di Birgitta Fossum Saemien Sijtest.