Muštoh, muštâlusah lii ohtsâšpargohaahâ, moos uásálisteh Sämimuseo Siida, Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte, Ruotâ Tuodâr- já sämimuseo Ájtte, Laapi ollâopâttâh já Luleå teknisâš ollâopâttâh. Haavâ válduruttâdeijen lii Interreg Pohjoinen -ohjelm, já aalmugliih ruttâdeijeeh láá Laapi Litto (Suomâ), Trøndelag leenâ, Norsk kulturråd já Sämitigge (Taažâ), sehe Region Norrbotten (Ruotâ).
Haavâ ulmen lii hammiđ uđđâlágán meetood adai sämmilâš čáitáldâhkielâ museoi anon. Uđđâ čáitáldâhkielâ šadda máávsulâš meetood, moin puáhtá nonniđ Tave-enâmij sämimuseoi ovdedem algâaalmuglágánin, tast ko tot iššeed täid museoid oovdânpyehtiđ čáitálduvâinis äigitääsi tiäđu sämmilijn, tááláá sämmilij keččâmkuávlust. Mii siärváduvâi já museoi tiäđui ovtâstittem iššeed mii uážžuđ jieččân jienâ kulluđ ohtân aalmugin, já uđđâ tekniik iššeed mii viestâdiđ mii saavâ sämisiärvusáid já eres kuossijd. Mii sämmiliih aassâp neelji aalmugstaatâ kuávlust, já historjáliih já pooliitliih nubáštusah láá vaiguttâm mii elimân maŋgii aaigij mield. Mii jurdâččemvyevist rääjih iä lah, já sämimuseoi ohtsâšpargo lii mijjân luándulâš.
Mii pargovyehi adai sämmilâš čáitáldâhkielâ vuáđuduvá toos, ete sämikulttuur muttoo ääigi já pääihi mield; hástun haavâst lii-uv, maht čäittiđ taam čáitálduvâin. Sämmilij kove alnes já identifisistemsajeh láá muttum aaigij mield, já tot kalga oinuđ sämimuseoi čáitálduvâin oovdânpuohtum tiäđust. Tooleeb sämmilijn sárnudijn kuávdást lâi tuše sii cevzim arktâlii kuávlust, ko vist tääl sii uáinojeh aktiivlâš tuáimen, kiäh vaigutteh jieijâs elimân uássin sämikulttuurist. Taat uáinoo kyevti sämmilâš tuáváduvâst já áárvust: tuávádâh birgen, bierrgim, bearkadidh, piergim, biergiđ ja piʹrǧǧummuš (piergim, cevzim, nahcâ puáránâddâđ vaigâdvuođâin teikâ kieđâvuššâđ taid) já tuávádâh gulahallan, guládallam, govlesadtedh, leđe vuáruvaikuttâsâst/addiittâllâđ (koskâsâš ibárdâs, vuáruvaiguttâs, ohtsâšpargo, oohtânkuullâm). Kuohtuin váldujuurdân lii kulttuur jotkuuvâšvuotâ já ärbitiäđu vyehi uđâsmittiđ jieijâs. Jotkuuvâšvuotâ lii vuáđuárvu: ulmuuh kalgeh lattiđ luándoin já siärváduváin kilelis vuovijn, nuuvt ete toiguin pyehtih ávhástâllâđ meid puátteeh puolvah.
Sämimuseo Siida já Saemien Sijte rähtitteh eidu uđđâ soojijd já uđâsmiteh čáitálduvâidis, ko vist Ájtte ocá uđđâ elementtijd čáitálduváidis. Táálááh čáitálduvah láá mottoom verd orostâm sajasis ääigist, tast ko puáris tekniik ij suovâ mutteđ ige peividiđ taid; nuuvtpâ toh iä nonnii tááláá sämmilâšidentiteet ige viestâd äigitääsi tiäđu museokuossijd. Museoi ulmen lii faallâđ äigitääsi mainâs kuossijd, já tondiet toh tarbâšeh uđđâ čáitáldâhkielâ, mii lii njyebžil já mon puáhtá mutteđ já älkkeht peividiđ, vâi čáitálduvah šaddeh ellee ovdâmerkkân jieškote-uv äigipaje sämmilâšvuođâst. Taat lii mijjân sämmiláid uáli jo tehálâš, tast ko sämimuseoh láá toh häärvinâš almoliih sajeh, main mij pyehtip oovdânpyehtiđ jieččân kulttuur jieččân iävtuiguin já tarkkuđ já čäittiđ mii jieškove dokumentistmáin. Váldujuurdân täst lii “Oovdiš puolvah eelih mii mield”.
Muštoh, muštâlusah -haavâ ulmen lii pyevtittiđ mielâkiddiivâš ferimijd já išedid kuosijd iberdiđ museoi faallâm tiäđu pyerebeht. Sämmilâšvuotâ ij lah staattisâš, pic tot muttoo ääigi mield siärváduv, kulttuur já eres tahhei vaiguttâsâst. Siämmáánáál kolgâččii meiddei sämimuseoi – sehe fastâ ete mulsâšuvvee – čáitálduvah eelliđ já leđe äigitääsist já älkkeht peividemnáál já muttemnáál. Haahâ puáhtá oohtân Säämi tave- já maadâoosij sämimuseoid já fáálá vuáđu vuosmustáá pyeremui museovuáháduvâi jyehimân já nubben uđđâ sämmilâš čáitáldâhkielâ oovdedmân oovtâst. Tággáár jurduijyehim meetood vaiguttâs nannee ain tot, ete haahân uásálisteh kyehti ollâopâttuv Suomâst já Ruotâst, sehe eres merhâšittee tuáimeeh, moh viggeh oovtâst hammiđ maidnii áinoošlajâsijd. Sämiartisteh já -taiđâreh tulkkojeh haavâst sämikulttuur já mii sämmilij muštoid já mainâsijd taiđuu já muusik vuovijguin, ulmen sist lii universaal, sänittes ohtsâšibárdâs.
Sämimuseo Siida lii haavâ koordinistee já västid ton haldâttâsâst. Ton lasseen haavâ haldâttâsân uásálisteh proojeekthovdâ Eeva-Kristiina Harlin já stivrimjuávkku. Stivrimjuávhu jesâneh láá Sämimuseo Siida hovdâ Sari Valkonen (saavâjođetteijee), Sämimuseo Siida proojeekthovdâ Eeva-Kristiina Harlin (čällee), Pirita Näkkäläjärvi (värijeessân Maria Sofia Aikio) sämitiggeest, Pirjo Seurujärvi Meccihaldâttâsâst, Jonna Häkkilä (värijeessân Tuija Hautala-Hirvioja) Laapi ollâopâttuvâst, Christer Åhlund Luleå teknisâš ollâopâttuvâst, Elisabeth Pirak Kuoljok Ájttest sehe Birgitta Fossum Saemien Sijtest.