Sääʹm-muʹzei Siida lij Lääʹddjânnam saaʹmi meersažmuʹzei da väʹlddkååddlaž spesiaalmuʹzei. Muʹzei seeilat Lääʹddjânnam saaʹmi jiõggsa da aunnsallaž kulttuur norldõõǥǥin da čiõlǥat tõn čuäjtõõzzin da õõlmtõõzzin. Muʹzeeʹj tuâjjan lij tuärjjeed saaʹmi identiteeʹtt da kulttuursaž jiõččtååbd. Sääʹm-muʹzeeʹjin liâ sääʹmkulttuur seeilteei kueiʹmm-muʹzeeʹj Tâʹvvjânnmest da Ruõššjânnmest. Muʹzei lij še vuäzzliʹžžen maaiʹlm alggmeerai muʹzeeʹji säimmõõzzâst.

Ájtte-muʹzei lij sääʹmkulttuur väʹlddmuʹzei Ruõccjânnmest da tuõddârvuuʹdi luâđ da kulttuur spesiaalmuʹzei. Tõt lij Jokkmokk vuuʹdest samai tââʹv polarkruugg tââʹvbeäʹlnn da tõn ääʹveeš almmjid ǩieʹssmannust 1989. Ájtte lij juuʹlevsääʹmǩiõʹlle da miârkat ääiʹt. Ääiʹtest ââʹnet ärvvtäʹvvrid, de Ájtte-muʹzei lij päiʹǩǩ, koʹst seeiltet saaʹmi ärvvsaž täʹvvrid, što tõid vueiʹtet äuʹǩǩeed sääʹmkulttuuʹre õhttneei tuʹtǩǩummšest, ooudâsviikkâmtuâjast da škooultõõzzâst. Muʹzeeʹj miârktõs lij vuâlggam asetõõzzâst: Muʹzeeʹj tuâjjan lij ââʹnned huõl miârkteei, sääʹmkulttuuʹre õhttneei muʹzeitåimmjummšest Ruõccjânnmest, tåimmad Ruõccjânnam spesiaalmuʹzeeʹjen di kääzzkâʹstted tuõddârvuuʹdid tillʼlõõvi turiism teâđtemkõõskõssân.

Saemien Sijte lij saujjsääʹmm muʹzei da kulttuurkõõskõs, kååʹtt lij Taarr Snåsast saujjsaaʹmi pâʹjjvuuʹdest. Muʹzeeʹjin vuäitt tobdstõõttâd saujjsaaʹmi kulttuuʹre da historiaaʹje nuʹt mõõnnâmääiʹj ǥu ânnʼjõžääiʹj ǩiõččâmvueʹjjest. Muʹzeeʹjin liâ vuäppaz, kook vuäʹpste jooʹđjid čuäjtõõzzin da muʹzeeʹj sääʹmest ǩeʹddmääʹrǩest. Njääʹlmilaž mainstemäʹrbbvuõđin lij samai vääžnai sââʹjj sääʹmkulttuurâst, de nääiʹt muʹzei siâzztââll vuäʹpstum muʹzeikõrvvi ǩeʹnnvubun. Muʹzeeʹjin vuäitt tobdstõõttâd põõšši da vaajtõõvvjid čuäjtõõzzid pirr eeʹjj.

Lappi pââimõs-škooul lij polarkruugg eža luʹnn Ruäʹvnjaarǥâst, Lääʹddjânnmest, da lij EU tââʹvmõs pââimõs-škooul. Tõt altteeš eeʹjjest 1979, da tõn raamâst tåimma ååʹn nellj tiõđkååʹdd da kolmm määŋgtiõttji tuʹtǩǩeeminstituutt. Pââimõs-škooulin liâ 5 000 tuʹtǩǩõõzz spraavi mättʼtõõđi da lââʹssmättʼtõõđi di 6400 mättʼtõõđi vuõrâsoummuiškoultõõzz beäʹlnn. Õhtt tiõđkooʹddin lij Taiteiden tiedekunta (Čeäppõõzzi tiõđkåʹdd), da aarktlaž čeäppõs da ååʹbleem kooll veʹt ååʹn pââimõs-škooul strateeglaid säiʹttsuäʹbbǩeeʹjjid. Lappi pââimõs-škooul čiŋlmââvv še aarktliʹžže da tââvas tuʹtǩǩummša, koid taʹrǩstõõlât oummui, õhttsažkååʹdd da pirrõõzz di čeäppõõzz, ååʹbleem da media ǩiõččâmvueʹjjest. Pââimõs-škooul meersiʹžžen vasttõsvuʹvdden lij viikkâd ooudâs sääʹmvuõiggâdvuõđ äʹšštobddmõõžž da saaʹmid õhttneei õhttsažkåʹddtiõđla tuʹtǩǩummuž.

Juuʹlev teknlaž pââimõs-škooul LTU toobdât suåvvteei tuʹtǩǩummšest, koon tuejjeet õhttsažtuâjast meersai da meeraikõskksai põrggsi da tåimmjivuiʹm. Pââimõs-škooulin liâ pâʹjjel neelljast kampuksâst 1 600 tuâjjla da 15 000 mättʼtõõđi. Juuʹlev teknla pââimõs-škooul LTU ǩiõččâmvueʹjjest haʹŋǩǩõs taʹrjjad samai miõlǩieʹssi poodd äuʹǩǩeed da viikkâd ooudâs pââimõs-škooul silttummuž da äʹšštobddmõõžž vuârrvaikktemnallšeeʹm, siõrvuâđđsai da määŋgaaicvuõđ vuâđđõõvi tekniikki da programmarkktehtuuri tuʹtǩǩummšest da ooudâsviikkâmtuâjast, ǥu ooccât räʹtǩǩummšid tõõzz, mäʹhtt čuäʹjted da puʹhtted tieʹttemvuõʹtte teâđ saaʹmi kulttuuräʹrbbvuõđâst veiddsõs almmja čõõđ Arktla vuuʹd. LTU tuʹtǩǩeeʹjin lij samai veiddsõs ǩiõččlâsttmõš tuâjast, koʹst ooudâs viiǥǥât mainstemvuõđ, persoonâsttmõõžž da virtuaal- da lââʹzztum tuõttvuõđ (VR/AR-tuõttvuõđ õõʹnni interaktiivla kulttuuräʹrbbvuõtt-tekniikkid da äuʹǩǩsiõrid. Nuʹt-ba LTU vuässââtt haʹŋǩǩõõzzâst teknolooglai pilootti konseʹpttplaanummša di tõi teknlaž plaanummša da raajjmõʹšše takainalla. LTU täävtõssân lij raajjâd teknolooglain piloottin ǩeâllʼjeei ouddnummuž meâldlaid ââʹneeʹl vuâđai kõskksaid da ääv teâttkäivvkoodd komponeeʹntid da taʹrjjeeʹl siiskõsmuʹttemneävvaid, nuʹt što Muʹzeeʹj tuâjjlažkåʹdd vuäitt tuõʹllʼjed da peeiʹvtet pilootti siiskõõzzid eeʹǩǩpõõʹjid.