Fidnu metodan lea sápmelaš čájáhusgiella. Das sámekultuvra sessojuvvo sápmelaččaid čalmmiiguin ja dulkojuvvo, muitaluvvo ja čájehuvvo sámefilosofiija, sámekultuvrra váimmusárvvuid ja sápmelaš kosmologiija bokte.

Fidnu ollašuhttin vuođđuduvvá golbma pilohttii, mat leat: Goavddis, Gákti ja Giela massin. Fáttáid gieđahallan ovddiduvvo sihke teknologalaččat ja sisdoallolaččat máŋggain bargobájiin ja čavddis ovttasbarggus fidnu oassálastiid gaskkas ja birastahtti servošiiguin. Teknologalaš ovddidanbarggus vuodjut dahkat oktavuođa dovddu buvttadeaddji vásáhusaid vejolažžan ávkkástallamiin máŋggaáicolaš vuorrováikkuhusain čájáhusa digitálalaš birrasis. Teknologiija dahká maiddái čájáhusaid bissovaš beaivádeami vejolažžan.

Museagalledeami čoavddaelemeantan lea máinnasteapmi (muitalemiin ja muitalusaid guldalemiin oahppan). Mii háliidit, ahte guossit gávnnadit baicca diŋggaiguin, maiddái duodjáriiguin diŋggaid duohken: olbmuiguin ja sin muitalusaiguin. Diŋggat gullet geasanu; giinu lea duddjon daid ja atnán daid. Teknologiija ođđa oliidisguin dahká buot dán vejolažžan.

Árbevierru ja dálá áigi ealli kultuvrra oassin: Gákti

Gávttis lea dehálaš sajádat sámekultuvrras; dat gullá sámeduodjái, mas árbevierru ja ovdáneapmi gávnnadeaba. Gávtti sáhttá áddet sánehis giellan, mas ovddit sohkabuolvvat ja min ovddasmanniid diehtu čatnašuvvet oktii. Gákti lea seammás árbevierru, mii čuovvu mota ja danin maiddái nuppástuvvá, mearkan ealli kultuvrras. Gákti muitala oktiigullevašvuođas; dat lea min oktasaš árbevieru oassi, muhto maiddái iežas persovnnalašvuođa ja identitehta čájehanvuohki.

Repatriašuvdna ja millii máhcaheapmi: Goavddis

Sámi diŋggaid máhcaheapmi nappo repatriašuvdna museain ja lágádusain sámemuseaide lea erenoamáš áigeguovdilis fáddá museasuorggis Davviriikkain. Sámemusea Siida oažžu jagi 2021 Suoma álbmotmusea olles sámečoakkáldaga ruovttoluotta ruoktot. Norggas sámemuseat leat maiddái repatriašuvdnaproseassa gasku, go Norsk Folkemuseum ja Oslo universitehta Kulturhistorjjá musea máhcahit diŋggaideaset.

Girku álggii duoguštit ja duššaditge sápmelaččaid goavdásiid jo 1600-logus, nu ahte máŋggat dain lea dál ii-sápmelaš museain dahje ii-sápmelaččaid oamastusas vaikko kánske luoikkasin sámemuseain. Goavddis lea ovdamearka museadiŋggas, masa laktásit máŋggalágan mearkkašupmenyánsat. Ii-sápmelaččaide das lea juoga suollemasaid, muhto sápmelaččaide das leat áibbas iežas mearkkašumit. Dat válddahallá sápmelaččaid máilmmiáddejumi, mas olmmoš lea resiprohkalaš gaskavuođas luondduin ja buot dainna mii eallá, muhto dat muittuha maiddái bakča ja váttis bottuin, goas diŋggat leat manahuvvon dahje adnojuvvon boastut ovdamearkka dihte mátkemuitun.

Háviid savvin: Giela massin

Sámemuseat čájehit sápmelaččaid historjjá. Álgoálbmogin sápmelaččat lea leamaš ja leat ain našuvnnalašstáhtaid dahkan kolonialismma ja suddadanpolitihka váikkuhusas ja čuozáhahkan. Dán pilohtas muitaluvvo, mo dát jaskkoduvvon historjá lea váikkuhan sámegielaid geavaheapmái muhtin guovlluin ja bearrašiin sihke makkár positiivvalaš váikkuhus sámegielaid ealáskahttinprográmmain lea leamaš servošiidda.