Haavâ metodin lii sämmilâš čáitáldâhkielâ. Tast sämikulttuur tárkkojuvvoo sämmilij čolmijguin já tot tulkkojuvvoo, muštâluvvoo já ovdânpuáhtoo sämifilosofiain, sämikulttuur váimusárvuiguini já sämmilâš kosmologiain.
Haavâ olášuttem vuáđuduvá kuulmâ pilotân, moh láá: Rumbu, Mááccuh já Kielâ monâttem. Fáádái kieđâvuššâm ovdeduvvoo sehe teknologisávt ete siskáldás peeleest maaŋgâ pargopääjist já noonâ ohtsâšpargoost haavâ uásálisteiguin já siärvusijguin, moh láá pirrâsist. Teknologisâš ovdedempargoost kuávdáást lii hammiđ ferimijd moh pyehtih ohtâvuođâ tobdo nuuvt, ete ávhásteleh maaŋgâaiccâlâš vuáruvaiguttâssáin čáitálduv digitaallâš pirrâsist. Teknologia taha máhđulâžžân meiddei čáitálduvâi peividem kuás peri.
Museokollim čoovdâelementtin lii mainâstem (oppâm mainâstmáin já kuldâlmáin mainâsijd). Mij halijdep, ete kyesih uáinih pic tävirijd, meiddei tahheid tävirij tyehin: ulmuid já sii mainâsijd. Tävireh kuleh kiäsnii; kiinii lii ráhtám taid já kiävttám taid. Taam puoh taha máhđulâžžân teknologia já ton uđđâ máhđulâšvuođah.
Ärbi já táálášäigi uássin ellee kulttuurist:
Mááccuh
Mááccuhist lii tehálâš saje sämikulttuurist; tot lii uási sämityejeest, mast ärbivyehi já ovdánem teivih. Mááccuh puáhtá jurdeđ sänittes kiellân, mast oovdeb suhâpuolvah já mii oovdâstmannei tiätu láá čonnum oohtân. Mááccuh lii siämmást ärbivyehi, mii čuávu trendijd já tienuuvt meiddei muttoo, merkkân ellee kulttuurist. Mááccuh muštâl oohtânkulâmist; tot lii uási mii ohtsâš äärbist, mutâ meiddei vyehi oovdânpyehtiđ jieijâs persovn já identiteet.
Repatriaatio já mielânmacâttem:
Rumbu
Sämitävirij macâttem adai repatriaatio museoin já lágádâsâin sämimuseoid lii uáli jo äigikyevdilis fáddá museosyergist Tave-enâmijn. Sämimuseo Siida uážžu ive 2021 Suomâ aalmugmuseo ubâ sämičuágálduv maassâd pááikán. Taažâst sämimuseoin láá meiddei repatriaatioprosesseh joođoost, ko Norsk Folkemuseum ja Oslo ollâopâttuv Kulttuurhistorjá museo macâtteh tävirijdis.
Kirkko riemâi väldiđ meddâl já tuššâdiđ-uv sämirumbuid jo 1600-lovvoost, já tienuuvt maŋgâ sämirumbu láá tääl ij-sämmilâš museoin tâi ij-sämmilâš oomâst taid, vâik toh liččii-uv luoihâttum sämimuseoid. Rumbu lii ovdâmerkkâ museotävirist, mooh lohtâseh maaŋgâlágán merhâšumeh. Ij-sämmilâžân tast lii miinii mystisijd, mutâ sämmilâžân tast láá aaibâs jieijâs merhâšumeh. Tot kovvee sämmilij maailmibárdâs, mast olmooš lii vuáruvaiguttâsohtâvuođâst luándun já puoh ellee aššijd, mutâ tot muštoot meiddei lusis já vaigâdis aaigijn, ko káálvuh láá monâttum tâi kevttum puástud ovdâmerkkân mätkimušton.
Haavij pyeredem:
Kielâ monâttem
Sämimuseoh ovdânpyehtih sämmilij historjá. Algâaalmugin sämmiliih láá lamaš já láá aalmugstaatâi kolonialism já suddâdempolitiik vaiguttâstâst já čuosâttâhhân. Taan pilotist muštâluvvoo, maht taat jávuttum historjá lii vaiguttâm sämikielâi kevttimân motomijn kuávluin já perruin, sehe maggaar positiivlâš vaiguttâs sämikielâi iäláskittemohjelmijn lii lamaš siärvusáid.