Sämimuseo Siida lii Suomâ sämmilij aalmugmuseo já väldikodálâš eromâšmuseo. Museo siäilut Suomâ sämmilij vuoiŋâlii já amnâslii kulttuur čuágálduvâinis já oovdânpuáhtá tom čáitálduvâin já almostitmijn. Museo uáivitárguttâssân lii tuárjuđ sämmilij identiteet já kulttuurlii jieštobdo. Sämimuseost láá sämikulttur siäiluttee kyeimimuseoh Tave-enâmijn já Ruošâst. Museo lii meiddei jesânin maailm algâaalmugij museoi viärmáduvvâst.
Ájtte-museo lii sämikulttuur váldumuseo Ruotâst já tuodârkuávlui luándu já kulttuur eromâšmuseo. Tot lii Juhâmohheest näpikiärdu taavaabeln já tot lekkui aamulgân kesimáánust 1989. Ájtte lii juulevsämikielâ já uáivild ääiti. Ääitist vyerkkejeh árvukáálvuid, adai Ájtte-museo lii saje, kost vyerkkejeh sämmilij máávsulâš tävirijd, vâi toiguin puáhtá ávhástâllâđ sämikulttuurân lohtâseijee tutkâmušâst, ovdedempargoost já škovliittâsâst. Museo tárguttâs puátá asâttâsâst: museo pargon lii huolâttiđ merhâšittee, sämikulttuurân lohtâseijee museotooimâst Ruotâst, toimâđ Ruotâ tuodârkuávlui eromâšmuseon já palvâliđ tuodârkuávlu mađhâšem tieđettemkuávdážin.
Saemien Sijte lii maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdaš, mii lii Taažâ Snåasest, maadâsämmilij kuávdáškuávlust. Museost puáhtá uápásmuđ maadâsämmilâš kulttuurân já historján, sehe moonnâm ääigi ete tááláá ääigi keččâmkuávlust. Museost pargeh uápisteijeeh, kiäh uápisteh kuosijd čáitálduvâin já museo sämmilâš šiljoost. Njálmálii mainâstemärbivyevist lii uáli jo tehálâš saje sämikulttuurist, já nuuvtpâ museo avžut läiđejum museokollim lieggâsávt. Museost puáhtá uápásmuđ fastâ já mulsâšuvvee čáitálduváid pirrâ ive.
Laapi ollâopâttâh lii näpikiärdu alda Ruávinjaargâst, Suomâst, já tot lii EU tavemus ollâopâttâh. Tot vuáđudui ive 1979, já tobbeen tuáimih táál nelji tieđâkode já kulmâ maaŋgâtieđâlii tutkâminstituut. Ollâopâttuvâst láá 5 000 tutkos čođâldittee uápped já jotkâuápped sehe 6 400 uápped rävisolmoošškovliittâs peln. Ohtâ tieđâkuudijn lii Taiđui tieđâkodde, já arktisâš taaiđâ já hammim kuleh-uv taan ääigi ollâopâttuv strategisâš njunoštoimáid. Laapi ollâopâttâh vuáju meiddei arktisâš já tavekuávlu tutkâmušân, mast totkeh ulmui, siärváduv já pirrâs sehe taiđuu, hammim já media keččâmkuávluin. Ollâopâttuv staatâtääsi ovdâsvástádâsyergin lii ovdediđ sämmilâšrievti äššitubdâmuš já sämmiláid lohtâseijee siärvádâhtieđâlii tutkâmuš.
Luleå teknisâš ollâopâttâh LTU lii pegâlmâs heiviitteijee tutkâmusâstis, mii pargoo oovtâst staatâtääsi já almugijkoskâsij irâttâsâiguin já tuáimeiguin. Ollâopâttuvâst láá paijeel neelji toimâsajestis 1600 parged já 15 000 uápped. Luleå teknisâš ollâopâttuv LTU keččâmkuávlust haahâ fáálá uáli mielâkiddiivâš tilálâšvuođâ ávhástâllâđ já ovdediđ ollâopâttuv tááiđuid já äššitubdâmuš vuáruvaiguttâsân, spellâvuáđun já maaŋgâaiccâmân vuáđuduvvee tekniikijd já ohjelmarkkitehtuurijd tutkâmušâst já ovdedempargoost, ko oceh čuávdusijd toos, maht oovdânpyehtiđ já jođettiđ tiäđu sämmilij kulttuuräärbist vijđáht ulmuid ubâ Arktisâš kuávlust. LTU totkein lii eromâš noonâ hárjánume pargoost, mast ovdedeh mainâstem, personistem já virtuaal- já lasettum tuotâvuođâ (VR/AR-tuotâvuođâ) kevttee interaktiivisâš kulttuurärbiteknikijd já ävkkispeelâid. Nuuvtpâ LTU uásálist haavâst teknologisâš pilottij konseptvuáváámân sehe toi teknisâs vuáváámân já olášutmân almolávt. LTU ulmen lii hammiđ teknologisâš pilottijd kilelis ovdánem mield kevttimáin vuáđui koskâsijd já ávus käldeekoodi komponenttijd já falâmáin siskáldâsheiviittemniävuid, nuuvt ete museo pargeeh pyehtih paijeentoollâđ já peividiđ pilottij siskáldâsâid maaŋgâid iivijd.