Piloott

Haʹŋǩǩõõzz mõõntõõllmõššân lij säʹmmlaž čuäjtõsǩiõll. Tõʹst sääʹmkulttuur taʹrǩstõõlât saaʹmi čõõʹlmin da toʹlǩǩeet, mainstet da čuäʹjtet sääʹmfilosofia, sääʹmkulttuur pâʹjjäärvai da sääʹm kosmologia pääiʹǩ.

Haʹŋǩǩõõzz raajjmõš vuâđđââvv kouʹmme piloʹtte, kook liâ: Rumbb, Gákti (sääʹmpiiutâs) da Ǩiõl mõõntummuš. Teeʹmai ǩiõttʼtõõllmõõžž oouʹdeet nuʹt teknolooglânji ǥu siisklânji määŋgain tuâjjpaaʹjin da aktiivlaž õhttsažtuâjast haʹŋǩǩõõzz vuässõõđji kõõsk da pirrõõđi õhttsažkooʹddin. Teknoloogla ouddnemtuâjast čiŋlmõõvât vueiʹtlvââʹstet õhttvuõtt-tobddi puuʹti jeäʹlstõõzzid äuʹǩǩeeʹl määŋgaaiclaž vuârrvaikktõõzz čuäjtõõzz digitaalʼlaž pirrõõzzâst. Teknologia vueiʹtlvâstt še čuäjtõõzzi juätkkjeei peeiʹvtummuž.

Muʹzeijååʹttem lokkčooudelemeʹntten lij mainnâzmainstummuš (mättjummuš mainsteeʹl da kuvddleeʹl mainnsid). Haaʹleep, što kueʹss vueiʹnne tåʹlǩ kaauʹnid/täʹvvrid/neävvaid di še tõi raajjʼjid tõi tueʹǩǩen: oummuid da sij mainnsid. Täʹvver koʹlle ǩeäzz-ne; ǩii-ne lij raajjâm da âânnam tõid še. Tän puk vueiʹtlvâstt teknologia ođđ vuälvuõđines.

Gáktin leʹbe sääʹmpihttsin lij vääžnai sââʹjj sääʹmkulttuurâst; tõt lij pieʹǩǩ duodjia leʹbe sääʹmǩiõtt-tuâj, koin äʹrbbvuõtt da ouddnummuš teivva. Gákti vueiʹtet fiʹttjed säärnteʹmes ǩiõllân, koʹst šâʹdde di puäʹtte õʹhtte ääiʹjab puõlvvõõǥǥ da oudldõõʹsttji tiettummuš. Sääʹmpiiutâs lij seämma ääiʹj äʹrbbvuõtt, kååʹtt seuʹrrai tän poodd da ǥu še mõttai, miârkkân jiellʼjest kulttuurâst. Gákti čuäʹjat õʹhtte kuullmõõžžâst; tõt lij pieʹǩǩ õhttsa äʹrbbem, leša še nääʹll čuäjtõõllâd jiijjâs persoonʼnallšemvuõđ da identiteeʹtt.

Sääʹmtäʹvver maacctummuš leʹbe repatriaatio muʹzeeʹjin da stroiʹttlin sääʹm-muʹzeeʹjid lij samai ääiʹj poddsaž teeʹmm muʹzeivuuʹdest Tâʹvvjânnmin. Sääʹm-muʹzei Siida vuäǯǯ eeʹjjest 2021 Lääʹddjânnam meersažmuʹzeeʹj puk sääʹmnorldõõǥǥ mååusat domoi. Taarrâst sääʹm-muʹzeeʹj liâ še kõõskâst repatriaatioproseezz, ǥu Norsk Folkemuseum da Oslo pââimõs-škooul Kulttuurhistoria muʹzei maaccte täʹvvreez.

Ceerkav aaʹlji väʹldded da luäʹptted saaʹmi ruumbuid juʹn 1600-lååǥǥâst, di tõin mäŋgg lij ânnʼjõõžžâst ij-sääʹm-muʹzeeʹjin leʹbe ij-saaʹmi vuäʹmstummšest håʹt-i možât lääinast sääʹm-muʹzeeʹjin. Rumbb lij ouddmiârkk muʹzeitäʹvvrest, koozz õhttâʹvve määŋgnallšeeʹm miârktõs-suåppõõttmõõžž. Ij-saaʹmid tõʹst lij mii-ne käittsallaž, leša saaʹmid tõin lij samai jiijjâs-i miârktõõzzâs. Tõt sueiʹmkrâstt saaʹmi maaiʹlmfiʹttjõõzz, koʹst ooumaž lij vueʹsttvuârrkõskkvuõđâst luõttu da pukid mii jeäll, leša tõt mušttʼtat še čuõccjin da vaiggâd pooddin, kuäʹss neävv liâ mõõntum leʹbe õnnum puästtad ouddmiârkkân mäʹtǩǩmošttan.

Sääʹm-muʹzeeʹj čuäjtâʹlle saaʹmi historia. Alggmeeran sääʹm liâ leämmaž da liâ meersažvaldiai spraavâm kolonialiism da šiõttõõllâmpolitiik vaikktemkruuggâst da täävtõssân. Täʹst piloottâst mainstet, mäʹhtt tät jäävtõvvum historia lij vaaiktam sääʹmǩiõli âânnmõʹšše kooi-ne vuuʹdin da piârrjin di måkam miõttlõs vaikktõs sääʹmǩiõli jälltemprograammin lij leämmaž õhttsažkooʹddid.