Muittut, muitalusat lea ovttasbargofidnu, masa oassálastet Sámemusea Siida, Máttasápmelaš musea ja kulturguovddáš Saemien Sijte, Ruoŧa Duottar- ja sámemusea Ájtte, Lappi universitehta ja Luleju teknihkalaš universitehta. Fidnu váldoruhtadeaddji lea Interreg Davvi -prográmma, ja našunála ruhtadeaddjit leat Lappi lihttu (Suopma), Trøndelaga leana, Norsk kulturråd ja Sámediggi (Norga) sihke Region Norrbotten (Ruoŧŧa).
Didnu ulbmilin lea ovddidit ođđalágán meannudeami nappo sápmelaš čájáhusgiela museaid atnui. Ođđa čájáhusgielas šaddá mávssolaš meannudeapmi, mainna sáhttá ovddidit Davviriikkain sámemuseaid álgoálbmogahttima[NJ1] , go dat veahkeha dáid museaid ovdanbuktit čájáhusaineaset áigeguovdilis dieđu sápmelaččain dálá sápmelaččaid perspektiivvas. Min servošiid ja museaid dieđu ovttastahttin veahkeha min oažžut iežamet jiena gullosii oktan álbmogin, ja ođđa teknihkka veahkeha min gaskkustit iežamet sága sámeservošiidda ja eará gussiide. Mii sápmelaččat eallit njealje našuvnnalašstáhta guovlluin, ja historjjálaš ja politihkalaš nuppástusat ja moivvit leat váikkuhan eallimasamet máŋgii áiggiid čađa. Min jurddašanvuogis ráját eai leat, ja sámemuseaid ovttasbargu lea midjiide lunddolaš.
Min meannudeapmi nappo sápmelaš čájáhusgiella vuođđuduvvá váimmustis dasa, ahte sámekultuvra nuppástuvvá áiggiid mielde ja báikkiid mielde; hástalussan fidnus leage mo čájehit dán čájáhusain. Sápmelaččaid govva alddiset birra ja identifiserenčuozáhagat leat nuppástuvvan áiggiid čađa, man sámemuseaid čájáhusat galget speadjalastit ovdanbuktin láhkái dieđus. Ovdal sápmelaččaid birra háladettiin hálle eanáš sin árktalaš guovllus ceavzima birra, go dál fas sin oidnet aktiivvalaš doaibmi, geat váikkuhit iežaset eallimii sámekultuvrra oassin. Dat speadjalasto guokte sápmelaš doahpagii ja árvui: doahpagii birgen, bierrgim, bearkadidh, piergim, biergiđ ja piʹrǧǧummuš (birgen, ceavzin, váttisvuođaid buorideami dahje gieđahallama návccat) ja doahpagii gulahallan, guládallam, govlesadtedh, leđe vuáruvaikuttâsâst/addiittâllâđ ja kulstõõllâd (olbmuid gaskasaš ipmárdus, vuorrováikkuhus, ovttasbargu, oktiigullevašvuohta). Guktuin lea váldojurddan kultuvrra jotkkolašvuođa ja árbedieđu návccat ođasmuvvat. Jotkkolašvuohta lea vuođđoárvu: olbmot galget gieđahallat luonddu ja servvodaga suvdilis vugiin, vai dat ávkkuhit maiddái boahttevaš sohkabuolvvaid.
Sámemusea Siida ja Saemien Sijte huksehit aiddo ođđa visttiid ja ođasmahttet čájáhusaideaset, go Ájtte fas ohcá ođđa elemeanttaid čájáhusaidasas. Dálá čájáhusat lea muhtin muddui bisánan áiggis, go boares teknihkka ii divtte nuppástuhttit ja beaivádit daid; nuba dat eai nanne otná beaivvi sámeidentitehta eaige gaskkus áššáigullevaš dieđu museagussiide. Museaid mihttomearrin lea fállat áigeguovdilis muitalus gussiidasas, nu ahte dat dárbbašit ođđa čájáhusgiela, mii seailu soddjilin, nuppástuhttin láhkái ja álkit beaivádan láhkái, vai čájáhusain oažžu ealli ovdamearkkaid guhtege áigodaga sápmelašvuođas. Dát lea erenoamáš dehálaš midjiide sápmelaččaide, go sámemuseathan leat dat hárvenaš almmolaš forumat, gos mii sáhttit čajehit iežamet kultuvrra iežamet eavttuiguin ja gaskkustit min iešgova dokumenterema vehkiin dainna jurdagiin, ahte “mannan sohkabuolvvat eallit mis”.
Muittut, muitalusat -fidnu mihttomearrin lea buvttadit miellagiddevaš vásáhusaid ja veahkehit gussiid váldit vuostá museaid fállan dieđu buorebut. Sápmelašvuohta ii leat stahtalaš, baicca dat nuppástuvvá áiggi mielde servvodatlaš, kultuvrralaš ja eará fáktoriid váikkuhusas. Seammá láhkái galggašedje sámemuseaid čájáhusat – sihke bissovaš ja molsašuddi – eallit ja leat áigeguovdilat sihke álkit beaivádit ja nuppástuhttit. Fidnu buktá oktii Sámeeatnama davvi- ja máttaosiid sámemuseaid ja fállá oali vuos buoremus museageavadagaid juohkimii ja maiddái ođđa sápmelaš čájáhusgiela ovddideapmái ovttas. Fidnu váikkuhusa nanne dat, ahte fidnui oassálastet maiddái guokte universitehta Suomas ja Ruoŧas sihke eará mearkkašahtti doaibmit, geaid oktasaš viggamuššan lea dahkat juoidá áidnalunddot. Sámekultuvrra ja min sápmelaččaid muittuid dulkojit fidnus dáidaga ja musihka vugiiguin sámeartisttat ja -dáiddárat, mihttomearrin oppamáilmmálaš, sánehis ipmárdus.
Sámemusea Siida doaibmá fidnu koordinerejeaddjin ja vástida dan hálddahusas. Lassin fidnu hálddahussii oassálastet prošeaktahoavda Eeva-Kristiina Harlin sihke stivrenjoavku. Stivrenjoavkku lahtut leat Sámemusea Siida jođiheaddji Sari Valkonen (ságadoalli), Sámemusea Siida prošeaktahoavda Eeva-Kristiina Harlin (čálli), Pirita Näkkäläjärvi (várrelahttu Maria Sofia Aikio) sámedikkis, Pirjo Seurujärvi Meahcceráđđehusas, Jonna Häkkilä (várrelahttu Tuija Hautala-Hirvioja) Lappi universitehtas, Christer Åhlund Luleju teknihkalaš universitehtas, Elisabeth Pirak Kuoljok Ájttes sihke Birgitta Fossum Saemien Sijtes.