Saemien Sijte lii maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš, mii lii Taažâ Snåasest kaskoo maadâsämmilâš kuávdáškuávlu. Maadâsämmilâš aassâmkuávlu olá tavveen Raanest kidâ máádás Ergendalin.

Saemien Sijte lii maadâsämmilâš kulttuur dokumentistem, siäiluttem, tutkâm já ovdedem uásild Taažâ aalmuglâš ovdâsvástádâsmuseo. Museo kuávdášpargon lii vuorkkiđ kulttuuräärbi, ärbitiäđu já historjá, já tom tot lii porgâm ubâ jieijâs toimâääigi, adai ive 1964 rääjist. Saemien Sijte pargo kuávdáást láá ennuv kulttuurkoččâmâšah já toimâhäämih moh keččih ovdâskulij, moh nannejeh maadâsämmilâš identiteet, kielâ já oohtânkulleevuođâ. Saemien Sijte tehálumos pargovyevih láá čuágáldâhpargo: museo váldá vuástá tävirijd, čuovâkuuvijd, elleekuuvijd, jienâpaadijd, arkkâdâhmateriaal já taiđuu sehe aneh huolâ puáris rakânâsâin. Aalmug piäsá uápásmuđ täviráid tastoo, ko uđđâ museorakânâs valmâštuvá.

Saemien Sijte rähtit uđđâ museo, mii valmâštuvá ive 2021 já lekkâs kuossijd ive 2022 uđđâ váldučáitálduváin. Tääl museost láá suulân 500 sämitävirid, já tai lasseen Saemien Sijte vuástáváldá 160 uđđâ tävirid Norsk Folkemuseumist já Oslo Kulttuurhistorjálii museost uássin Rååstede-macâttemprojektist, tastoo ko uđđâ visteh láá valmâšeh. Saemien Sijte -museost lii puohháid ávus museo, mii fáálá uápistemuuhijd škovláid, irâttâssáid já mađhâšeijeid.

Lasseen museo uárnee ihásávt maaŋgâlágán kulttuurân já museosuárgán lohtâseijee tábáhtusâid. Jyehi nube ive museo uárnee maadâsämmilâš čohčâfestivaal Tjaktjen Tjåanghkoe oovtâst Snåasest tuáimee instituutioiguin.

Ulmuuh, kiäh uásálisteh haahân:
Birgitta Fossum, museohovdâ
Elen Kristina Utsi, proojeektpargee

Elen Kristina Utsi
elen.kristina.utsi(a)saemiensijte.no

Saemien Sijte